New York on Ameerika Ühendriikide kõige suurema elanikkonnaga linn ja New Yorgi suurlinnapiirkonna keskus. Globaalse suurlinna eristamiseks New Yorgi osariigist, mille lõunapoolseimas regioonis ta asub, kannab ta inglise keeles enamasti nime New York City (lühendatult NYC) või vanapäraselt City of New York.
New York asub maailma suurima loodusliku sadama ääres, sellest tulenevalt on linn ajalooliselt avaldanud olulist mõju maailma kaubandusele, rahandusele, meediale, kunstile, moele, teadusele, tehnikale, haridusele ja meelelahutusele. New Yorki on nimetatud ka maailma kultuuripealinnaks, kuigi Ameerika Ühendriikide pealinn on Washington. New Yorgis asub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorter, kuigi selle alune kvartal ei kuulu ühegi riigi koosseisu.
Suurlinn koosneb viiest linnaosast, millest igaüks moodustab iseseisva maakonna. Need viis linnaosa – Brooklyn, Queens, Bronx, Manhattan ja Staten Island – ühinesid ühtseks linnaks 1898...Loe edasi
New York on Ameerika Ühendriikide kõige suurema elanikkonnaga linn ja New Yorgi suurlinnapiirkonna keskus. Globaalse suurlinna eristamiseks New Yorgi osariigist, mille lõunapoolseimas regioonis ta asub, kannab ta inglise keeles enamasti nime New York City (lühendatult NYC) või vanapäraselt City of New York.
New York asub maailma suurima loodusliku sadama ääres, sellest tulenevalt on linn ajalooliselt avaldanud olulist mõju maailma kaubandusele, rahandusele, meediale, kunstile, moele, teadusele, tehnikale, haridusele ja meelelahutusele. New Yorki on nimetatud ka maailma kultuuripealinnaks, kuigi Ameerika Ühendriikide pealinn on Washington. New Yorgis asub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorter, kuigi selle alune kvartal ei kuulu ühegi riigi koosseisu.
Suurlinn koosneb viiest linnaosast, millest igaüks moodustab iseseisva maakonna. Need viis linnaosa – Brooklyn, Queens, Bronx, Manhattan ja Staten Island – ühinesid ühtseks linnaks 1898. aastal. Ameerika Ühendriikide 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas 790 km² suurusel maa-alal 8 175 133 inimest, mis teeb New Yorgist kõige tihedama asustusega linna Põhja-Ameerikas. Linnas räägitakse ligikaudu 800 keelt ning seda peetakse maailma kõige keelterohkemaks linnaks. New Yorgi suurlinnapiirkonna rahvaarv – 18,9 miljonit inimest 17 400 km² kohta – on USA suurim. Linn on ka osa USA kõige rahvarohkemast ühinenud statistilisest piirkonnast, kus 2009. aasta rahvaloenduse andmetel elas 22,2 miljonit inimest.
New Yorgi ajalugu sai alguse aastal 1624, kui Hollandi Vabariigi kolonistid asutasid kauplemiskoha ja nimetasid selle 1626. aastal Uus-Amsterdamiks. 1664. aastal sattus faktooria ja selle ümbruskond inglaste kontrolli alla ning pärast seda, kui Inglismaa kuningas Charles II oli need maad kinkinud oma vennale, Yorki hertsogile, nimetati linn ümber New Yorgiks. Aastatel 1785–1790 oli New York Ameerika Ühendriikide pealinn. Alates 1790. aastast on see riigi suurim linn. Kui miljonid sisserändajad 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses laevaga Ameerikasse jõudsid, tervitas neid Vabadussammas. Seda sammast tuntakse kogu maailmas kui Ameerika Ühendriikide ja selle demokraatia sümbolit.
Paljud New Yorgi piirkonnad ja vaatamisväärsused on saanud linna igal aastal külastava keskmiselt 50 miljoni inimese hulgas väga tuntuks. Times Square, hüüdnimega Maailma Risttee (The Crossroads of the World), üks vilkaimaid jalakäijatele mõeldud ristmikke maailmas, on Broadway teatrite eredalt valgustatud keskus ning maailma meelelahutustööstuse sõlmpunkt. Linnas paikneb palju tuntud sildu, pilvelõhkujaid ja parke. New Yorgi rahanduspiirkond, mis on tugevasti seotud Lower Manhattanil asuva Wall Streetiga, toimib kui maailma rahanduspealinn. Seal asub New Yorgi börs, mis on oma noteeritud ettevõtete turukapitalisatsiooni järgi maailma suurim börs. Manhattani kinnisvara on kalleimaid maailmas. Manhattani Hiinalinnas elab kõige rohkem hiinlasi läänepoolkeral. Katkematult töötav New Yorgi metroo on üks ulatuslikumaid kiirtransiidisüsteeme maailmas. New Yorgis asub arvukalt kolledžeid ja ülikoole, sealhulgas Columbia ülikool, New Yorgi ülikool ja Rockefelleri ülikool, mis kuuluvad maailma 50 parima ülikooli hulka.
New York, kus asub veidi üle kuue tuhande kõrghoone, on Hongkongi järel teine kõige suurema kõrghoonete tihedusega linn maailmas, kuigi viimases asub neid viis korda vähem.
Pikemalt artiklis New Yorgi linna ajaluguKolonisatsioon
Kolonialismieelsel ajastul asustasid tänapäeva New Yorgi alasid põlisameeriklaste hulka kuulunud algonkini hõimud, sealhulgas delavarid, kelle kodumaa Lenapehoking hõlmas Staten Islandi, Long Islandi lääneosa koos aladega, millest hiljem said Brooklyn, Lääne-Queens ja Lower Manhattan.[1] Delavari keeltest tuleb sõna Mannahatta, mis tähendab paljude küngastega maad. Tänapäeva Bronxis ja Manhattani saare põhjaosas elasid Wappingeri konföderatsiooni liikmed weckquaesgeekid[2] ning erinevad metoaci rühmad, peamiselt rockaway hõim, asutasid tänapäeva Lääne-Queensi alasid.[3]
Esimene eurooplane, kelle siinsetele aladele jõudmine on dokumenteeritud, oli Giovanni da Verrazzano. Prantsuse kuninga François I teenistuses tegutsenud firenze maadeavastaja jõudis 1524. aastal purjelaevaga La Dauphine New Yorgi ülemisse sadamasse (Upper Bay), veetis seal ööd ja seilas järgmisel päeval taas edasi kirdesuunal. Ta taotles selle ala kuulumist Prantsusmaa kuningriigile ja pani sellele nimeks Nouvelle Angoulême (Uus-Angoulême).[4] Järgmise aasta jaanuaris sisenes New Yorgi sadamasse Estêvão Gomes, Aafrika päritolu portugallane, kes seilas Saksa-Rooma riigi valitud keisri Karl V lipu all, ning kaardistas Hudsoni jõe suudme, mida ta ise kutsus Rio de San Antonio'ks. Rasked jääolud ei lasknud tal siiski uurimisreisi mööda jõge jätkata.[5]
Aastal 1609 taasavastas inglise maadeuurija Henry Hudson selle piirkonna, kui ta oma tööandja Hollandi Ida-India Kompanii jaoks loodest väljapääsu Idamaadesse otsides jõudis oma laevaga Halve Maen ('Poolkuu') New Yorgi sadamasse. Ta purjetas edasi mööda jõge, mida ta nimetas North Riveriks, kuid mida samuti kutsuti Mauritis Riveriks, tänapäeva New Yorgi osariigi pealinna Albany asukohani, uskudes, et sealt võib pääseda itta. Kui jõgi muutus kitsamaks ja vähem soolaseks, sai ta aru, et tegemist ei ole väljapääsuga merele, ja purjetas pärivoolu tagasi. Ta uuris seda piirkonda kümmekond päeva ja esitas taotluse, et selle ala omanikuks saaks tema tööandja. 1614. aastal nõudsid Cape Codi ja Delaware'i lahe vahelist ala endale Madalmaad ning nimetasid selle piirkonna Nieuw-Nederland'iks (Uus-Madalmaad).
Aastal 1614 asutati Manhattani lõunatippu Hollandi kaubandusküla, millele anti 1625. aastal nimi Nieuw-Amsterdam (Uus-Amsterdam). 1626. aastal ostis Hollandi koloonia asehaldur Pierre Minuit Manhattani saare ühelt lenape indiaanlaste Canarsie nime kandnud väikerühmalt[6] 60 kuldna eest,[7], mis tegi 2006. aasta vääringus umbes 1000 dollarit.[8] Tõestamata legendi kohaselt osteti Manhattan klaashelmeste eest, mille väärtus oli 24 dollarit.[9][10]
1657. aastal saabus Uus-Amsterdami teadaolevalt teine eestimaalane ja tallinlane Ameerika pinnal – Martin Hoffman.[11] Esimesena jõudis Uus-Rootsi Johan Schalbrick 1654. aastal.
1664. aastal andis Uus-Madalmaade kolooniakuberner Peter Stuyvesant Uus-Amsterdami ilma verevalamiseta üle inglastele, kes nimetasid noore linna Inglismaa Yorki ja Albany hertsogi järgi New Yorgiks.[12] Teise Inglise-Hollandi sõja lõpus saavutasid hollandlased kontrolli tollal palju väärtuslikuma varanduse – Runi saare üle, mille eest vastutasuks said inglased oma valdusse Põhja-Ameerikas asuva Uus-Amsterdami (New Yorgi). Mitu põlisameeriklaste hõimude vahelist sõda ja eurooplaste saabudes puhkenud epideemiat põhjustasid 1660. aastatel suuri kaotusi lenape rahva hulgas.[13] 1700. aastaks oli lenape hõimu rahvastik vähenenud 200 inimeseni.[14] 1702. aastal kaotas linn 10% oma elanikkonnast kollapalaviku tõttu.[15] Perioodil 1702–1800 käis New Yorgist üle koguni seitse kollapalavikuepideemiat.[16]
Uusaeg
Brittide valitsuse ajal kasvas New Yorgi tähtsus kaubasadamana. 1735. aastal toimus linnas mõjuvõimas John Peter Zengeri kohtuprotsess, mille tulemusel hakati Põhja-Ameerikas evitama trükivabadust. Aastal 1754 asutati Suurbritannia kuninga George II korraldusel Lower Manhattanile King's College'i nime all Columbia ülikool.[17] Kui New Yorgis hakkas tegutsema Vabaduse Poegade (Sons of Liberty) organisatsioon, mis järgmise kümne aasta jooksul võitles seal resideerivate Briti vägedega, kogunes 1765. aasta oktoobris linnas nn templimaksu kongress.
Long Islandi lahing, suurim kokkupõrge Ameerika iseseisvussõja ajal, peeti 1776. aasta augustis täies ulatuses tänapäeva Brooklyni linnaosa territooriumil. Pärast lahingut, mille jooksul löödi ameeriklased taganema ja mille järel toimus teisi, väiksemaid kokkupõrkeid, sai linnast Briti Põhja-Ameerika operatsioonide sõjaline ja poliitiline baas. Linn oli kuni sõja lõpuni 1783. aastal lojalistidest põgenike paopaik. Ainus katse leida sõjale rahumeelne lahendus toimus 11. septembril 1776 Staten Islandil Conference House'is Ameerika delegaatide, sealhulgas Benjamin Franklini, ja Briti kindrali Lord Howe' kohtumisel. Üsna varsti pärast Briti okupatsiooni algust puhkes New Yorgis suur tulekahju, mille tagajärjel hävis umbes veerand linna hoonetest, teiste hulgas kirik Trinity Church.[18]
Kohe pärast sõda, 1785. aastal, kinnitas Konföderatsiooni kongress New Yorgi riigi pealinnaks. New York oli USA viimane pealinn konföderatsioonilepingu kehtimise ajal ja esimene pealinn pärast Ameerika Ühendriikide konstitutsiooni jõustumist. 1789. aastal toimus Wall Streetil asuvas Federal Hallis mitu olulist sündmust: ametisse vannutati Ameerika Ühendriikide esimene president George Washington, oma esimesele istungile kogunesid nii Ameerika Ühendriikide Kongress kui ka Ameerika Ühendriikide Ülemkohus ning kooskõlastati Ameerika Ühendriikide õiguste deklaratsiooni eelnõu.[19] 1790. aastaks möödus New York rahvaarvu poolest Philadelphiast ning sai USA suurimaks linnaks.
19. sajandil kujundasid linna oluliselt sisseränne ja arendustegevus.[20] 1811. aastal esitati nn maakonna ülema kaardiga (Commissioners' Plan) kontseptsiooniline arenguettepanek laiendada kogu Manhattanil tänavavõrku ning 1819. aastal ühendati Erie kanaliga Atlandi ookeani äärne sadam Põhja-Ameerika sisemaa ääretute põllumajandusturgudega.[21] Kohalikku poliitikat hakkas valitsema Tammany Hall, iiri immigrantide toel tegutsenud poliitiline ühendus.[22]
1830. ja 1840. aastatel elas New Yorgis mitu väljapaistvat Ameerika kirjandustegelast, sealhulgas William Cullen Bryant, Washington Irving, Herman Melville, Rufus Wilmot Griswold, John Keese, Nathaniel Parker Willis ja Edgar Allan Poe. Vana kaubandusaristokraatia avalikkusele orienteeritud liikmed tegid kuluaarides eeltööd Central Parki rajamiseks, millest sai 1857. aastal Ameerika esimene maastikukujundusega linnapark. Manhattanil ja Brooklynis elas märkimisväärselt palju vabasid mustanahalisi inimesi. New Yorgis peeti orje kuni 1827. aastani, kuid 1830. aastatel sai New Yorgist põhjaosariikide rassidevahelise abolitsionismiliikumise keskus. 1840. aastal oli New Yorgis üle 16 000 mustanahalise elaniku.[23] Iirimaa suure näljahäda tagajärjel valgus linna palju Iiri sisserändajaid ning 1860. aastaks oli iga neljas newyorklane, kokku üle 200 000 inimese, sündinud Iirimaal.[24]
Viha sõjaväekohustuse vastu Ameerika Ühendriikide kodusõja (1861–1865) ajal vallandas 1863. aastal nekrutite mässu, mis on Ameerika ajaloo üks verisemaid kodanikurahutusi.[25]
1898. aastal moodustati Brooklyni (mis oli seni iseseisev linn), New Yorgi maakonna (mis hõlmas ka Bronxi alasid), Richmondi maakonna ja Queensi maakonna lääneosa liitmisega kaasaegne New Yorgi linn.[26] 1904. aastal avati metroo, mis aitas ühendada uusi linnaosi. 20. sajandi esimesel poolel sai linnast maailma tööstus-, kaubandus- ja kommunikatsioonikeskus. Kuid selle eest tuli maksta oma hinda. 1904. aastal puhkes East Riveril sõitval aurulaeval General Slocum tulekahju, milles hukkus laeva pardal olnud 1021 inimest. 1911. aasta Triangle Shirtwaist Factory tulekahjus, linna suurimas tööstusõnnetuses enne Maailma Kaubanduskeskuse katastroofi 11. septembril 2001, hukkus 146 tekstiilitöötajat. Tulekahju mõjul hoogustus rahvusvahelise naisterõivaste õmblejate ametiühingu tegevus ning karmistati oluliselt vabrikute ohutusnõudeid.[27]
New Yorgi värvilise elanikkonna moodustas 1890. aastal 36 620 inimest.[28] 1920. aastatel oli New York suure rände ajal Ameerika lõunaosariikidest pärit afroameeriklaste peamine sihtkoht. 1916. aastaks oli New York koduks suurimale Aafrika juurtega linnakogukonnale Põhja-Ameerikas. Kuiva seaduse aegu õitses nn Harlemi renessanss, millega samaaegselt valitses suurem majandustõus ning linnasiluett täienes omavahel konkureerivate pilvelõhkujatega.
Uusim aegNew Yorgist sai maailma rahvarikkaim linnastunud ala 1920. aastate alguses, mil selle rahvaarv ületas Londoni oma. 1930. aastate alguses kerkis suurlinna elanikkond üle 10 miljoni ja New Yorgist sai inimajaloo esimene megalinn.[29] Suure depressiooni rasketel aastatel valiti linnapeaks reformimeelne Fiorello La Guardia ja pärast 80 tegevusaastat lõppes Tammany Halli poliitiline valitsemisaeg.[30]
Tänu koju tagasi pöördunud Teise maailmasõja veteranidele algas sõjajärgsetel aastatel majanduskasv ja Ida-Queensis arendati välja ulatuslikud hoonestusalad. Maailma juhtiva linnana väljus New York sõjast puutumatuna. Ameerika kui maailma mõjuvõimsaima majandusriigi eesotsas oli Wall Street. ÜRO peakorteri ehitus, mis lõppes aastal 1950, rõhutas veelgi New Yorgi poliitilist mõjukust. Abstraktse ekspressionismi tähelend New Yorgis aitas linnal tõrjuda Pariis kunstimaailma keskuse kohalt.[31]
1960. aastatel tekkisid New Yorgis majandusprobleemid ja suurenes kuritegevus, mis kestis kuni 1970. aastateni.[32] Kuigi linna majanduslik olukord paranes 1980. aastatel tänu finantssektori taastumisele, jätkas kuritegevus kogu kümnendi vältel, kuni 1990. aastate alguseni, tõusuteed.[33] Tänu politsei kohalolekule ja slummide muutmisele keskklassi elurajoonideks hakkas kuritegevus 1990. aastatel tublisti vähenema. Aasiast ja Ladina-Ameerikast saabus Ameerikasse palju ümberasujaid ja uusi sisserändajaid. Linna majandusse ilmusid uued olulised sektorid, näiteks arvuti- ja internetitehnoloogia. Nii 2000. kui ka 2010. aasta rahvaloendusel purustas New Yorgi rahvaarv kõigi aegade rekordid.
Linn oli üks 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute sihtkohti ning Maailma Kaubanduskeskuse kokkuvarisemisel hukkus ligi 3000 inimest.[34] Sellele kohale ehitati uut kompleksi, mis hõlmab Ühe Maailma Kaubanduskeskust (One World Trade Center), 11. septembri memoriaalansamblit ja -muuseumi ning veel kolme tornhoonet bürooruumidele. Kompleks valmis 2014. aasta 3. novembril. Praegu on see ehitis 541 m pikk.[35]
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Z6kp6 on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega MGDtm on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega JNeNx on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega F6HHm on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 6rrNM on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega l47jX on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega WUa2l on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 69qKq on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 7qhaO on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega ELjHs on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega up8k5 on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 8Hcnf on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega kTIsA on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega mrKYD on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega syJNt on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Jp4Iw on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega MtIkL on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 0AlKt on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega aeeaX on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega uqQmC on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega LFmca on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega n8MX4 on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Yraby on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega xuQ9l on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega hv9IX on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega powER on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega igDXq on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 0ZBtr on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 4BHBM on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega U9tZe on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega WQcDu on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega GwXSV on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega wLkzT on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega MuZWb on ilma tekstita. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega qmv1V on ilma tekstita.
Lisa kommentaar