Läbi aegade on lõunasaamid seda maa-ala kasutanud põhjapõtrade karjatamiseks. Seda teevad nad tänapäevani.

Rørosi linn on nimetatud kunagise Rørosi (1530. aasta paiku nimetatud Røraasiks) talu järgi, mille maadele on linn asutatud. Linna nimi tuleb Røa jõe nimest, millele liitub sõna "os", mis tähendab norra keeles jõesuud. Linnas suubub Røa jõgi Norra kõige suuremasse ja pikemasse Glåma jõkke. Kuid see, mida tähendab Røa jõe nimi, on teadmata. Samuti pole seletust asula saamikeelsele nimele Plassje.

Rørosi vald asutati 1. jaanuaril 1838. 1. jaanuaril 1875 liideti temaga Åleni valla asustamata osa (seda valda enam ei eksisteeri). 1. jaanuaril 1926 jagati Rørosi vald neljaks vallaks, mille nimed olid Rørosi vald, Røros landsogn, Brekken ja Glåmos. Pärast seda oli Rørosi vallas kõigest 2284 elanikku. 1. jaanuaril 1964 liideti need neli valda taas üheks. Enne liitumist oli Rørosi vallas 3063 elanikku. 21. aprillil 1989 anti asustamata osa Rørosi vallast üle Holtåleni vallale, mis on Åleni valla õigusjärglane.

Rørosi valla vapp võeti vastu alles 29. oktoobril 1992. Kuna Røros on vana kaevanduslinn, siis on vapil kujutatud punasel taustal kollasega vase sümbol, mille all on ristatud kaks kaevandustööriista.

2017. aastani kuulus vald Sør-Trøndelagi maakonda.