Uruk, tuntud ka kui Warka või Warkah, oli iidne Sumeri (ja hiljem Babüloonia) linn, mis asus praegusest ida pool. Eufrati jõe säng kuivanud iidses Eufrati kanalis 30 km (19 miili) tänapäevasest Samawahist, Al-Muthannā, Iraagis idas.

Uruk on Uruki perioodi tüüppaik. Uruk mängis juhtivat rolli Sumeri varajases linnastumises 4. aastatuhande keskel eKr. Uruki perioodi viimaseks faasiks umbes 3100 eKr võis linnas olla 40 000 elanikku ja selle ümbruses elas 80 000–90 000 inimest, mis teeb sellest tollal maailma suurima linnapiirkonna. Legendaarne kuningas Gilgameš valitses Sumeri kuningate nimekirjas (edaspidi SKL) esitatud kronoloogia järgi Urukit 27. sajandil eKr. Linn kaotas oma esmase tähtsuse umbes aastal 2000 eKr seoses Babüloonia võitlusega Eelami vastu, kuid see jäi asustatud kogu Seleukiidide (312–63 eKr) ja Partia perioodide (227 eKr kuni 224 pKr) ajal, kuni see lõpuks maha jäeti veidi enne seda. või pärast islami vallutust aastatel 633–638.

William Kennett Loftus külastas Uruki paika 1849. aastal, nimetades seda "Erechiks", tuntud kui "Nimrodi teiseks linnaks", ja juhtis esimesi väljakaevamisi aastatel 1850–1854.