Susa (farsi keeles شوش Šuš; heebrea keeles שׁוּשָׁן Šušān; kreeka keeles Σοῦσα; süüria keeles ܫܘܫ Šuš; vanapärsia keeles Çūšā) oli Vana-Lähis-Ida üks tähtsamaid linnu, Elami pealinn, mis hiljem kuulus Vana-Pärsia, Partia ja Sassaniidide riiki. Susa asub Zagrose mäestikus, umbes 250 km Tigrise jõest idas, Karxe ja Dezi jõe vahel. Tänapäeval on Susa endises asukohas arheoloogiline leiukoht, mis koosneb ühel ruutkilomeetril asuvast kolmest künkast (Apadana, Acropolis ja Ville Royale ehk Kuningalinn).
Susa kohta on teateid juba väga varastes Sumeri allikates. Näiteks on seda mainitud ühena Uruki kaitsejumalannale Inannale kuulekatest paikadest tekstis "Enmerkar ja Aratta isand". Linn rajati ligikaudu 4200 eKr ja hüljati 1218 pKr.
2015. aastal kanti Susa UNESCO maailmapärandi nimekirja (kultuurilised kriteeriumid I-IV, nr 1455).
Muistse Susa lähedal asub tänapäevane Iraani linn Šuš (ka Shūsh), mis on Šuši maakonna keskus Iraa...Loe edasi
Susa (farsi keeles شوش Šuš; heebrea keeles שׁוּשָׁן Šušān; kreeka keeles Σοῦσα; süüria keeles ܫܘܫ Šuš; vanapärsia keeles Çūšā) oli Vana-Lähis-Ida üks tähtsamaid linnu, Elami pealinn, mis hiljem kuulus Vana-Pärsia, Partia ja Sassaniidide riiki. Susa asub Zagrose mäestikus, umbes 250 km Tigrise jõest idas, Karxe ja Dezi jõe vahel. Tänapäeval on Susa endises asukohas arheoloogiline leiukoht, mis koosneb ühel ruutkilomeetril asuvast kolmest künkast (Apadana, Acropolis ja Ville Royale ehk Kuningalinn).
Susa kohta on teateid juba väga varastes Sumeri allikates. Näiteks on seda mainitud ühena Uruki kaitsejumalannale Inannale kuulekatest paikadest tekstis "Enmerkar ja Aratta isand". Linn rajati ligikaudu 4200 eKr ja hüljati 1218 pKr.
2015. aastal kanti Susa UNESCO maailmapärandi nimekirja (kultuurilised kriteeriumid I-IV, nr 1455).
Muistse Susa lähedal asub tänapäevane Iraani linn Šuš (ka Shūsh), mis on Šuši maakonna keskus Iraani Khūzestāni provintsis. 2005. aastal oli selles 64 960 elanikku.
Arheoloogid on dateerinud esimesed jäljed neoliitilisest külast hilisema Susa kohal ligikaudu 7000 paiku eKr. Maalitud keraamikaga tsivilisatsioonist on tõendeid umbes 5000 eKr ümbert.[1] Susa maalitud keraamika varaseim stiil on kohalik, suhteliselt hiline versioon Mesopotaamia Ubaidi keraamikast, mis levis 5. aastatuhandel üle kogu Lähis-Ida.[2]
Susa on kogu Vana-Lähis-Ida üks vanemaid teadaolevaid asulaid. Kalibreeritud C14-dateeringu kohaselt rajati asula 4395 eKr.[3] Juba sellal kattis asula oma aja kohta väga suure ala, ligikaudu 15 hektarit.
Susa rajamine langes ajaliselt ühte lähikonna külade mahajätmisega. Pottsi hinnangul võidi asula rajada selle lähedal varem hävinud Chogha Mishi asemele.[4] Varem oli ka Chogha Mish väga suur asula ning selles asus samasugune võimas lava nagu hiljem ehitati ka Susasse.
Teine tähtis asula sealkandis on 1976. aastal avastatud Chogha Bonut.
Hilisem ajalugu ja hävingSusa hävitati selle ajaloo jooksul vähemalt kolmel korral. Esimese katse korraldas 647 eKr Assüüria kuningas Aššurbanipal. Teine laastamine pandi toime 638 pKr, kui muhameedlaste armeed Ahhemeniidide Pärsia esmakordselt vallutasid. 1218. aastal tegid linna maatasa maale tunginud mongolid. Allakäik jätkus 15. sajandil, mil enamik linnaelanikke kolis Dezfuli, tänapäeval on jäänud Susa lähistele jäänud vaid väikelinn Šuš.[5]
1. aastatuhandel oli Susas silmapaistev hulk kristlasi ning 5.-13. sajandil kuulus see Süüria idakiriku Beth Huzaye diötseesi.
↑ Langer, William L., toim (1972). An Encyclopedia of World History (5th ed.). Boston, MA: Houghton Mifflin Company. Lk 17. ISBN 0-395-13592-3. ↑ Aruz, Joan (1992). The Royal City of Susa: Ancient Near Eastern Treasures in the Louvre. New York: Abrams. Lk 26. ↑ The Archaeology of Elam: Formation and Transformation of an Ancient Iranian State - by D. T. Potts, Cambridge University Press, 29/07/1999 - page 46 - ISBN 0521563585 hardback ↑ The Archaeology of Elam: Formation and Transformation of an Ancient Iranian State - by D. T. Potts, Cambridge University Press, 29/07/1999 - page 46 - ISBN 0521563585 ↑ M. Streck, Clifford Edmund Bosworth (1997). Encyclopaedia of Islam, San-Sze. Kd IX. Leiden: Brill. Lk-d 898–899. ISBN 9789004104228.
![[node:title]](/sites/default/files/styles/640x320/public/default_images/default_0.JPG?itok=nAKl_DR1)
Lisa kommentaar