Paestum ( PEST-əm, USA ka PEE-stəm, ladina: [ˈpae̯stũː]) oli Vana-Kreeka suur linn Türreeni mere rannikul Magna Graecias (Lõuna-Itaalias). Paestumi varemed on kuulsad kolme Vana-Kreeka dooria templi poolest, mis pärinevad umbes 550–450 eKr ja mis on suurepärases säilivuses. Linnamüürid ja amfiteater on suures osas puutumata ning paljude muude ehitiste müüride põhi ja ka kõvakattega teed on alles. Sait on avalikkusele avatud ja selle sees on kaasaegne rahvusmuuseum, mis sisaldab ka leide seotud Kreeka Foce del Sele saidilt.

Solinus kirjutas, et selle asutasid Dorians. Pärast selle asutamist kreeka kolonistide poolt nimega Poseidonia (vanakreeka keeles: Ποσειδωνία) vallutasid selle lõpuks kohalikud lukaanlased ja hiljem roomlased. Lukaanlased nimetasid selle ümber Paistoseks ja roomlased andsid linnale praeguse nime. Nimega Pesto või Paestum sai linn piiskopkonnaks (praegu ainult titulaarne), kuid varakeskajal jäeti see maha ning jäeti kuni XVIII sajandini häirimata ja suures osas unustusse.

Tänapäeval leitakse linna jäänused tänapäevasest Paestumi frazionest, mis on osa Salerno provintsis Capaccio Paestumi comunest. Itaalias Campania piirkonnas. Arheoloogilisest leiukohast otse lõuna pool asuv kaasaegne asula on pikkade liivarandadega populaarne mereäärne kuurort. Paestumi raudteejaam Napoli-Salerno-Reggio Calabria raudteeliinil asub otse iidsetest linnamüüridest ida pool.